Sool on meie toidulaual iseenesestmõistetav maitsestaja. Ometi on ka soolasse läbi ajaloo vastuoluliselt suhtutud. Aastasadu peeti soola üliväärtuslikuks aineks, kauplemisel võrdsustati soola kaal kullaga ning soolaga on seotud mitmeid tavasid ja kõnekäände. Moodsa meditsiini arenedes hakati soovitama soola piiramist, levis ütlus, et sool on "valge surm"....Samas sool võib ju olla ka roosa, hall, must...rafineeritud, rafineerimata..jäme, jämedam, peene, helves....
Kõik soolad sisaldavad peamise komponendina naatriumkloriidi. Sellega aga rafineeritud lauasoola ja looduslike rafineerimata soolade sarnasus piirdubki. Looduslikes soolades on lisaks naatriumile ja kloorile ka terve hulk erinevaid keemilisi elemente. Erinevus rafineerimata soola ja tavalise valge lauasoola vahel on sarnane erinevusega rafineeritud valge jahu ja täisterajahu vahel. Rafineeritud sool jääb järele siis, kui mäe- või meresoolast kõik lisanduvad elemendid tööstuslikult eemaldatakse. Sarnaselt täisterajahuga on rafineerimata sool meie tervisele kasulikum kui valge rafineeritud lauasool. Tavalist lauasoola on töötlemise käigus kuumutatud kõrgetel temperatuuridel, mistõttu on muutunud selle kristalliline struktuur. Samuti on sinna lisatud paakumisvastaseid aineid ja jodeeritud soola puhul joodi. Professionaalsed kokad kinnitavad, et erinevate soolade maitsevahe on märkimisväärne.
Mis soolaga kehas juhtub?
Terve organismi ja soolestiku puhul lõhustatakse sool kehas kiiresti. Igasuguse värvi ja lõhnaga soola puhul on selle koostisaineteks peamiselt naatrium ja kloor. Mõlemad ained mängivad meie kehas olulist rolli. Naatrium reguleerib koostöös kaaliumiga keha vedelikutasakaalu ja hapete-aluste tasakaalu ning on vajalik närvi- ja lihaskoe talitluseks. Kloori rolliks on samuti vedelike tasakaalu regulatsioon, kuid ka soolhappe süntees maos ning tärklise lõhustamine. Nagu iga aine puhul, kehtib ka naatriumi ja kloori kohta reegel, et nii selle aine nappus kui liiasus tekitavad terviseprobleeme. Kehas peab valitsema tasakaal.
Alustuseks tasub küsida, kas ja kui palju me soola vajame. See on küsimus, mille kohta leidub arvamusi ühest äärmusest teise. Ühelt poolt leitakse, et sool on meie keha jaoks hädavajalik aine, mis osaleb mitmetes rakutasandil toimuvates protsessides. Seda võiks kinnitada asjaolu, et nii loomad kui ka inimesed ihaldavad soolaseid maitseid. Teiselt poolt leiavad paljud koolkonnad, eelkõige toortoitlased, et sool on ebavajalik ja isegi ohtlik. Ka seda seisukohta on võimalik põhjendada, viidates soola ärritavale toimele ja liigsest soolast põhjustatud tervisekahjustustele.
Alustuseks tasub küsida, kas ja kui palju me soola vajame. See on küsimus, mille kohta leidub arvamusi ühest äärmusest teise. Ühelt poolt leitakse, et sool on meie keha jaoks hädavajalik aine, mis osaleb mitmetes rakutasandil toimuvates protsessides. Seda võiks kinnitada asjaolu, et nii loomad kui ka inimesed ihaldavad soolaseid maitseid. Teiselt poolt leiavad paljud koolkonnad, eelkõige toortoitlased, et sool on ebavajalik ja isegi ohtlik. Ka seda seisukohta on võimalik põhjendada, viidates soola ärritavale toimele ja liigsest soolast põhjustatud tervisekahjustustele.
Soolaga liialdamine on kahtlemata tervisele kahjulik. On hästi teada, et lihtsa rafineeritud lauasoolaga liialdamine võib põhjustada kõrgvererõhktõbe ja südame-veresoonkonna haigusi. Kuid samas, tervisliku toitumise lisana on veidi töötlemata mere- või mäesoola omal kohal. Milline on aga kehale sobiv soola kogus? See on keeruline küsimus, kuna lisaks asjaolule, et iga inimese organismi vajadused erinevad veidi olenevalt vanusest, kehalisest aktiivsusest ja ilmast, muutuvad pidevalt ka ametlikud soovitused.
Ehk siis igale ühele midagi ja otsustama peab ikka vaid ise, kui palju soola just sina vajad ja kuidas saab maitsvaima toidu!
Ega see jutt nüüd elu lihtsamaks ei teinud
Mis muud kui katsetama!
Mis muud kui katsetama!
Kommentaarid